ALGUS

Tegelikult ei ole pàris òige òelda, et algus on siin. Meil oli algus juba 9 kuud tagasi, sul oli isegi nimi kohe olemas ja juba siis kui sa olid ainult hernetera suurune, kutsusime sind Triinuks. A sellest 9st kuust ma kirjtuan teine kord...

Aga see syndimine oli siis nii....
Juba laupàeva hommikul (sina syndisid pyhapàeva òhtul) hakkas mul selline imelik olemine pihta. Nii Trilli kui Linnu olid mòlemad meie juures ja plaan oli jàrve ààrde sòita. Mul aga oli kòht kogu aeg kòva ja tuli natuke verd ka. Seega jàrve ààrde minna ei julgenud. Pàris valude moodi valud hakkasid loomulikult òhtul, et ikka jumala pàrast puhanuna synnitama ei saaks minna. Valud olid sellised kaootilised, kuid ikka pàris kòvad ja yldsegi mitte pooletunniste vahedega vaid ikka iga 10-15 min vahel. Kohati oigasin ikka korralikult ja magada ei saanud yht minutitki. Issi oli mulle seltsiks yleval ja kirjutas vapralt valude vahesid yles. Mingi hetk ta aga siiski vàsis àra ja jài magama. Oosel kell 3 kàisime korra haiglas ka, aga saadeti koju tagasi. Pidi ikka tàitsa algus alles olema. Siis valustasin kodus kella kolmeni pàeval ja uuesti haiglasse. Selleks hetkeks oli juba, hurraa, 3cm avanenud. Seega jàime haiglasse ja valutasin veel 5 tundi haiglas. Issi oli mulle vàga toeks, masseeris mul selga ja vahetas CD plaate màngijas. Kell 8 òhtul oli avatus kòigest 4cm! See oli masendav moment...Siis tehti ettepanek veekott katki teha, et kiirendab synnitust. Uhh ja kuidas kiirendas...jàrgmised kaks tundi tundus olevat yks yhtlane kontratsioon. Ma olin juba pàris vàsind kui aus olla. Sòònud ei olnud ka laupàeva òhtust saadik. Arst pidevalt kysis, et noh kas kaka hàda moodi tunne on peal, minul ei mingit punnitamise tunnet. Arst ikka, et tema ei usu, et mul kakahàda tunnet peal ei ole kuna mul valud nii tugevad. No ei olnud noh ja lòpuni vàlja ei tundnud ma mingeid presse. Lòpuks ytlesin rohkem arsti meeleheaks, et nyyd vòiks pressida. Kella 10ne paiku hakkasin siis punnitama. Algul pandi mind kykakil asendisse, issi oli mul selja taga ja hoidis kaenla alt mind yleval. Paar korda siis yritasin seal pressida, aga mida sa pressid kui pressi tunnet peal ei ole. Ja siis mul làks pilt eest àra....màletan, et hetkeks justkui magasin ja jàrgmine hetk nàgin kampa inimesi enda ymber sehkendamas. Issi oli vàga vapper hoidis mind kaenla alt yleval ja tànu temale ei kukkunud ma minestades pòrandale. Arstid olid valmis juba mu lahti lòikamiseks, siis aga tekkis mul mingi imelik reaalsusemoment ja ma kohe asjalikult mòtlesin, et ma pean selle asjaga nyyd yhelepoole saama. Kahe pressiga olid sa syndinud. Sa olid kohe algusest peale oma nàgu, selline ilus ja roosa. Nabanòòr oli sul kyll 2x ymber kaela olnud, aga selle keeras arst osava liigutsega ymbert àra ja ei mingit probleemi. Apgari hindeks said sa 10, mis siis tàhendab seda, et nahk oli sul ilus roosa, karjusid kòvasti ja vehkisid kàte-jalgedega agaralt.
Pikkuseks mòòdeti 51cm ja kaaluks said 3180g ja synniaeg 23:04 02.04.2006

Haiglas tekkis mul kerge paranoia lastetoa ees, kuna olen siin neid lugusid kuulnud kuidas òed annavad lastele rahustuseks suhkruvett ja emadel on pàrast probleeme imetamisega. Hoidsin sind siis kogu aeg enda juures palatis. Ei maganud yldse. Eks sellepàrast, et sina tahtsid pidevalt syya ja ega ma ei raatsinud magada kah kuna tahtsin sind kogu aeg vaadata.
Aga tegelikult oli haigla igati tasemel, eriti arstid ja àmmaemandad. Ainus nòme asi oli see, et palatid olid nagu làbikàiguhoovid. Hommikul kella 6st algas mingi edasi -tagasi saagimine...vannitoakoristaja, pòrandakoristaja, voodipesude vahetajad, kraadija, sòògitooja, àmmemand, lastetoa òde, arstide delegatsioon 6st inimesest- neist yks katsus naiste kòhtusid, yks lykkas kàru, yks kirjutas, yks tassis kausta ja ylejàànud olid niisama. Kòik tulid suure kisaga ja jàtsid alati ukse pàrast lahti.

Koju saime kolmapàeva hommikul. Vòi tegelikult mind taheti koju saata hommikul, aga saime alles pealelòunat. Arstid muudkui kàisid ja kysisid, et noh, hakkad koju minema jah? Mina vastu, et jah jah, kohe làhengi. Aga keda ei olnud see oli issi. Telefonile ei vasta, kontoris ei ole....kolm tundi otsisin teda, lòpuks olid ka vanaemad ja ja onud otsingusse kaastatud. Siis muidugi selgus, et issi magas kodus...oli teine nii agaralt kodu koristanud ja autot pesnud, et meie kojutulemise momendil enam jaksu polnud.
Mòned esimese pàeva pildid kah...