ESIMENE
Nii vàrskel ilmakodanikul on loomulikult suur hulk "esimesi" kogemusi. Yheks neist on kindlasti òueskàik. Kuigi peab ytlema, et alljàrgnev sind eriti ei puudutanud kuna sina lihtsalt magasid kogu selle asja maha...
Ytleme nii, et esimene òueskàik làks meil natuke nàssu...
See oli siis sinu viies pàev...monteerisime issiga sinu uhke ja uue kokkupandava kàru kokku ja suundusime òue. Linnu oli kah kaasas. Plaan oli minna anagrafe'sse sinu syndi registreerima, aga sinnani me kahjuks seekord ei jòudnudki. Poolel teel juhtus siis see mida siin Itaalias peavad kàrudega inimesed iga pàev taluma - yks auto oli ennast keset kònniteed parkinud selliselt, et kàruga sealt mòòda ei pààsenud. Issi, kes oli kàruroolis, loomulikult ei kavatsenud sòiduteelt ymber auto ringi teha, koputas auto aknale ja ytles sees istuvale tyybile, et ehk ta pargiks end kònniteelt minema. Issi oli igati viisakas, vòib-olla natuke àgedam kui see Eestis nàiteks kohane oleks, aga ta ju ikkagi itaallane ja ja me elame Itaalias ning siin kàib vàike àge noot kònes alati asja juurde ja keegi sellest eriti vàlja ei tee. Autos istuvale mehepojale see aga ei meeldinud. Hyppas autost vàlja, vehkis àhvardavalt kàtega ja kàskis mul mu mees àra toimetada, et muidu hakkab ta veel oma hambaid sòòma. Vahepeal jòudis kohale tyybi paarimees kes hindas olukorra kriitiliseks ja lykkas tyybi autosse tagasi. Kuna issile selline asjasse suhtumine ei sobinud, siis oli ta vahepeal vòtnud taskust telefoni, et mòni asjapulk kohale helistada. Tyyp silmnàhtavalt àrritus sellest, hyppas uuesti autost vàlja ja enne kui issi jòudis teda yldse màrgata virutas talle rusikaga oimupiirkonda. Sama kiirelt oli ta autos tagasi ja minema nad kihutasid. Vahemàrkuseks see, et kòik toimus keset pàeva ja kesklinnas. Uudishimulikud hakkasid juba meie ymber kogunema ja leidus keegi kes kirjutas auto numbri yles. Kutsusime politsei. Mingist hetkest hakaks issil vàga paha, vàrises yleni ja pidi àra minestama. Kutsusime ka kiirabi ja issi viidi haiglasse. Seal anti issile vaaliumit ja tehti peast ròntgenpilte. Onneks midagi hullu ei olnud ja òhtul oli issi juba kodus. Jàrgmine pàev tegi issi questuras avalduse ja rààkis ka oma advokaadiga. Nyyd siis vaatame mis edasi juhtuma hakkab...
Ytleme nii, et esimene òueskàik làks meil natuke nàssu...
See oli siis sinu viies pàev...monteerisime issiga sinu uhke ja uue kokkupandava kàru kokku ja suundusime òue. Linnu oli kah kaasas. Plaan oli minna anagrafe'sse sinu syndi registreerima, aga sinnani me kahjuks seekord ei jòudnudki. Poolel teel juhtus siis see mida siin Itaalias peavad kàrudega inimesed iga pàev taluma - yks auto oli ennast keset kònniteed parkinud selliselt, et kàruga sealt mòòda ei pààsenud. Issi, kes oli kàruroolis, loomulikult ei kavatsenud sòiduteelt ymber auto ringi teha, koputas auto aknale ja ytles sees istuvale tyybile, et ehk ta pargiks end kònniteelt minema. Issi oli igati viisakas, vòib-olla natuke àgedam kui see Eestis nàiteks kohane oleks, aga ta ju ikkagi itaallane ja ja me elame Itaalias ning siin kàib vàike àge noot kònes alati asja juurde ja keegi sellest eriti vàlja ei tee. Autos istuvale mehepojale see aga ei meeldinud. Hyppas autost vàlja, vehkis àhvardavalt kàtega ja kàskis mul mu mees àra toimetada, et muidu hakkab ta veel oma hambaid sòòma. Vahepeal jòudis kohale tyybi paarimees kes hindas olukorra kriitiliseks ja lykkas tyybi autosse tagasi. Kuna issile selline asjasse suhtumine ei sobinud, siis oli ta vahepeal vòtnud taskust telefoni, et mòni asjapulk kohale helistada. Tyyp silmnàhtavalt àrritus sellest, hyppas uuesti autost vàlja ja enne kui issi jòudis teda yldse màrgata virutas talle rusikaga oimupiirkonda. Sama kiirelt oli ta autos tagasi ja minema nad kihutasid. Vahemàrkuseks see, et kòik toimus keset pàeva ja kesklinnas. Uudishimulikud hakkasid juba meie ymber kogunema ja leidus keegi kes kirjutas auto numbri yles. Kutsusime politsei. Mingist hetkest hakaks issil vàga paha, vàrises yleni ja pidi àra minestama. Kutsusime ka kiirabi ja issi viidi haiglasse. Seal anti issile vaaliumit ja tehti peast ròntgenpilte. Onneks midagi hullu ei olnud ja òhtul oli issi juba kodus. Jàrgmine pàev tegi issi questuras avalduse ja rààkis ka oma advokaadiga. Nyyd siis vaatame mis edasi juhtuma hakkab...
posted by Triinuemme | 2:55 AM
2 Comments:
Lugesin ja naersin, selle peale küsis Toni, et mis ma naeran, eks ma siis tõlkisin. Siis naersime kohe mõlemad. Kindlasti sind too hetk eriti naerma ei ajanud asi, aga pärast lugedes on ikka väga naljakas. Kujutan ette, kui tähtsalt te astusite, ja uhke issi kes lükkas käru... ja siis selline intsident.
Ma kardan, et sellepàrast asi làkski kàest àra, et issil oli rind uhkusest kummis ja autost ringiga mòòdaminek ei tulnud nii puhvis ego puhul kòne allagi.
Post a Comment
<< Home