Kaelkirjak

Ostsin Triinule kaelkirjaku. Selline kummist ja piiksub. Nàeb vàlja nagu koeramànguasi ainult lòhnab paremini, selline vaniljelòhn. Kuna Triinu hetkel veel kaelkirjaku vastu suurt huvi yles ei nàita, siis panin ta Triinu voodisse oma aega ootama. Lynn arvas selle peale, et kui Triinu kaekirjakut praegu ei taha, siis vòiks tema ju sellega niikaua màngida. Mina polnud sellega nòus. Sellepeale kàis Lynn kaks pàeva voodipulkade vahelt kaelkirjakut igatsemas. Pani nina làbi pulkade ja tegi piuks. Lynnil on terve kast mànguasju, aga need on ju kòik nii vanad ja igavad seal. Teise pàeva òhtuks ma murdusin ja Lynn sai oma kaelkirjaku. Oh seda ròòmu siis! Nyyd ei astuta yhtki sammu ilma kirjakuta.
Eks ta olegi rohkem koeramànguasi, see kirjak.