Juhhei, suvi on làbi ja koduarestist vabad!

Nii nàdal tagasi algasid sygise-kuulutajad, àikesetormid. Kui need pihta hakkavad, siis on selge, et suve kael on murtud. Terve august on muidugi veel ees, aga vàhemasti 38 kraadiseid pàevi enam ei tule. Kui Eestis ei jòua talve lòppu àra oodata, siis siin on sama suvega. Màletan, et ka eelmine aasta ootasin pingsalt sygist. Siis oli muidugi see, et ma olin vàrskelt Triinuootel ja muudkui iiveldasin. Oi kuidas ma seda suve lòppu juba ootasin ja kuidas mulle meeldivad need kòuemyrinad ja vihmavalangud! Saame Triinuga korralikult òues kàia, kui muidugi just ladinal ei saja. Vàikese vihmaga kàime ikka, Triinu on kòhu peal kotis, kenasti vihmavarju all ja ei ole hàda midagi. Itaallased muidugi pòòritavad silmi, laps vihmaga òues! Kes seda enne nàinud on! Ise samal ajal veavad oma yhekuuseid imikuid 35 kraadiga kesklinna.
.
Lisaks suurenenud vabadusele on yldse elu ilusamaks làinud. Endisest Triinust, kes yldse pàeval ei maganud on saanud Triinu, kes ainult magab. Tundub, et teeb need esimestel kuudel magamata tunnid nyyd kiirelt jàrgi. Hommikul on àrkamine alles kell 8, pàeval 2 kuni 3 kahetunnist uinakut ja òhtul 7.30 magama. Ma kohe ei tea mida kogu selle vaba ajaga pihta hakata. Hommikuti, kui Paolo kodus, siis hiilin yksi vàlja, kolan natuke poodides ja tunnen end hàsti. Plaanin vaikselt ka trenni minemise varianti, saaks ehk sest viimasest voldist siin kòhu peal kah lahti.