Rutiin

Kui esimene kuu làks meil suht rutiinivabalt, siis teisel kuul enam seda luksust lubada ei saanud. Vàrske beebi muud ei tee kui sòòb ja magab, nii siis oligi, et esimesel kuul sai pàris palju ringi kàidud. Panin su aga linasse ja olime tihti ka terve pàeva kuskil vàljas. Teisest kuust aga sihuke loksutamine sulle enam niivàga ei meeldinud. Protesteerisid ja nutsid kòvasti. Lapsel oli vaja korralikult kodus magada ja mitte kuskil supermarketis linas loksudes tukkuda.
Nyydseks on meil siis kujunenud umbes selline rutiin:

5.30 àratus ja sòòmine
6.00-7.00 àrkvel
7.00-8.30 magama tagasi
8.30 sòòmine
9.00 - 10.00 àrkvel
10.00 - 11.30 magama
11.30 sòòmine
12.00 - 13.00 àrkvel
13.00-14.30 magama
14.30 sòòmine
15.00-16.00 àrkvel
16.00 -17.30 magama
17.30 sòòmine
18.00-19.00 àrkvel
19.00 magama
21.00 sòòmine
23.00 sòòmine
03.30 sòòmine
uus pàev, sama kava...

32 aastasele natuke yksluine, 3 kuusele pàris lahe pàev.
Tegelikult muidugi pàris nii kellast kellani see asi ka ei kài. Mitte et mòni pàev midagi vàga pònevat juhtuks...Lihtsalt àrkad nàiteks alles kell 6 ja siis on ju pàev kohe hoopis teistsugune! :o)

Asja teeb yksluiseks veel ka see, et sa ju òues vankris magada ei taha. Ainus aeg òue minemiseks on siis see yyrike tunnike magamiste vahel, aga kuhu sa selle tunniga ikka jòuad. Mul làheb juba òue saamiseks 15 min - laps riidesse ja tooli, koerale rihm ja kakakotid, vòtmed, rahakott, ràtik pàikesekaitseks, siis keldrisse kàru jàrgi, siis tool ja kàru kokku monteerida ja lòpuks òues. Kihutame siis sada sees kòigepealt parki, kus Lynn teeb oma nuuskimised ja muud asjad, siis leivapoodi ja puuviljapoodi ja ruttu ruttu koju tagasi, sest sul hakkab huul juba rulli minema. Ega ma yle kahe korra pàevas seda rallit ette vòtta ei viitsi ja nyyd, kui on nii palav, ei saagi. Kui hommikune àrkveloleku aeg saab minu poolt maha uimerdatud, siis jààbki vàljas kàimata. Sellistel pàevadel kàime terrassil òhuvanni vòtmas vòi sòidame liftiga esimesele korrusele ja teeme syles ymber maja yhe tiiru.

Beebikool

Mulle on alati olnud mòistatuseks kuidas kyll on vòimalik, et need beebikoolid toimivad. Et siis kuidas on vòimalik, et 10 beebit on kòik korraga ròòmsad, sòònud, maganud, kakanud ja valmis vòimlema vòi massaazitama. Meie esimene beebikoolis kàik tòestas, et ega ei olegi vòimalik...

Kòigepealt, algas beebikool kell 15.00 selle asemel, et alata 14.30 nagu vàlja kuulutatud. Esimene pool tundi làks hilinejate ootamisele ja niisama mula ajamisele. Kui siis asi lòpuks pihta hakkas, siis seitsmest beebist yks magas, yks jài massaazi ajal magama, 2 tykki sòid ja sina olid juba nii vàsinud, et hakkasid nutma ja ma pidin sinuga toast vàlja kòndma, et sa oma nutuga ka teisi nutma ei ajaks. Lòpuks oli massaazi òpetaja ainus kes oma kummist nukku masseeris.

Kui me siis lòpuks koju jòudsime olid nii ylevàsinud, et nutsid terve òhtu. Niipalju siis rahustavast massaazist. Nii et rohkem me sinna ei làhe. Ma vòin ka siin kodus sind òliste kàtega mudida.

Kuumavangis

varahommikune ràndaja

Nagu arvata vòis, jòudis suvi kàtte ka Veronas. Verona suvi ei ole aga mingisugune meelakkumine. Kraadid on juba hommikul pool yheksa 32 làhedal ja sedagi viludas. Pàeval pàikese kàes ei taha mòeldagi. Iga suvi tuleb mòni pàev ka 40 àra. Lisaks on siin umbne nagu sauna eesruumis. Ohk on paks ja vett tàis. Oleme juba 10 pàeva toas vangis. Ainus mòistlik aeg vàljaminemiseks on poole òò ajal. Nii me siis yks hommik olimegi 5.30 juba teel. Milline rahu ja vaikus, ei yhtki autot, rààkimata inimestest. Meeldiv 24 kraadi ja vàrske òhk. Triinu jài esimest korda kàrus kohe kossdi magama ja nohistas oma tunnike.

inimtyhi (vabandust, yhe inimesega) via Mazzini, mis yldjuhul on rahvast tàis nagu Kopli tramm aastal 1986.

Mòni vàrskem pilt vanaemale vaatamiseks

Meil kàis kylas Noah

Noah on Charlotta ja Jòrani poeg. Nad on kòik rootslased, aga elavad Veronas. Noah on juba yle kaheksa kuu ja vàrskelt omandanud rullimise kunsti. Sellelt tekikeselt suutis ta ennast 10 sekundiga tugitooli alla rullida ja seal lambijuhet hammustada. Hetkel veel suurest sòprusest Noahi ja Triinu vahel rààkida ei saa, kuid uudishimu nàitasid mòlemad yles. Rohkem muidugi Noah. Aga tulevikus saavad neist kindlasti màngukaaslased.

Lastearsti külastus ehk näide itaalia asjaajamine versus eesti asjaajamine

Asjaajamine Eesti moodi:
Mida vaja teha: Registreerida laps Eestis, saada isikukood, et teha taotlus lastetoetuste saamiseks
Esimene päev:
kirjutan e-maili perekonnaseisuametisse, et saada teada mida vaja teha. Saan paari tunni pärast vastuse.
Teine päev:
Ema käib mul perekonnaseisuametis ja registreerib Triinu ära. Saadab mulle isikukoodi ja ma teen õhtul interneti teel taotlused. Peale lapse registreerimist on taotlused juba automaatselt täidetud, minu töö on ainult Saada nuppu vajutada.
Paar päeva hiljem:
laekub mulle esimene peretoetus kontole

Asjaajamine Itaalia moodi
Mida vaja teha: Vaja käia lapsega esimesel lapsearsti külastusel
Esimene päev:
Helistan mulle distrettost antud numbrile, et broneerida aeg. Satun automaatvastuvõtjale. (meeshääl). Selgub, et broneeringuid saab teha ainult hommikul kl. 7.30 -8.30. Kell on 9.30
Teine päev:
Varajane äratus ja uus katse. Satun automaatvastuvõtjale. Ääretult pikk seletus mida ma siia kirja panema ei hakka. Lühidalt on sõnum aga see, et pean helistama ühel teisel numbril. Triinu hakkab nutma ja kui ta lõpuks rahuneb on kell juba 9.00
Kolmas päev:
Helistan sellel teisel numbril. Satun automaatvastuvõtjale. Selgub, et ühel numbril on võimalik aega broneerida kahele erinevale arstile ja et broneerida just minu arstile pean helistama ühel teisel numbril (ehk siis juba kolmandal...). Helistan sinna ja võtab vastu üks meesarst. Minu arst on naine. Selgub, et minu arst on see nädal puhkusel ja peaksin heistama järgmine nädal.
Nädala pärast:
Helistan minu loogika järgi sellel numbril mis peaks olema minu arsti oma. Satun automaatvastuvõtjale (seekord naishääl...). Pean helistama neljandal numbril, minu kodu lähedal olevasse ambulatooriumisse, kuna mu arst võtab vastu kahes erinevas kohas. Sõnum on aga nii halvasti peale loetud, et ma ei saa kahest numbrist aru. Proovin erinevaid kombinatsioone, aga arsti otsa ei satu. Kell läheneb ähvardavalt 8.30 -le. Äratan ähmiga Paolo, ta saab kolmandal katsel õigele numbrikombinatsioonile pihta. Helistan ja oh seda rõõmu, satungi minu arsti otsa! Ta annab mulle aja, kuid distrettost saadud andmete kohaselt on tal vastuvõtt sel päeval teises ambulatooriumis, mis on minu kodust kaugel. Mina aga helistasin ju oma kodu lähedasse...(vähemasti mulle tundus nii...). Uurin siis, et kas vastuvõtt on ikka Borgo Trentos. Saan imestava vastuse, et loomulikult mitte, BT-s on hoopis teised ajad...nojah seda ma ju kahtlustasingi. Saan aja BT ambolatooriumi, kl.9.00 paari päeva pärast.
Paari päeva pärast:
Lähme Triinuga kokkulepitud ajaks kohale. Keegi teine klient on kabinetis ja arst küsib mult jällegi imestunult, et kas ma tegin broneeringu ikka tema juurde. Noh, ega ma niiväga kindel selles enam olnud... Meil kästakse oodata. 9.15 saan kabinetti. Arst tegi paar mõtetut ja pealiskaudset küsimust a'la kas sünnitus läks hästi ja kas laps sööb. Täitis oma paberid, kooris lapse paljaks, mõõtis ja kaalus, mille peale Triinu hakkas röökima. Siis käskis mul laps riidesse panna ise samal ajal midagi seletades, aga kuna Triinu röökis mul kõrva ääres, siis ei kuulnud ma mitte kui midagi.
Kell 9.34 olime juba kodu poole teel.

Kaks kuud tàis

Mis siis teisel kuul toiminud on...

Kasvanud oled, eriti pea.
Kaalu on 5550g ja pikkust 60cm.

Teiseks on hààl sul kòvasti kangemaks làinud. Ytleme niimoodi, et ajad emme kohati hullumise piirini. Ainus moodus tervete kòrvakiledega pàev òhtusse saada on kui kasutan kòrvatroppe. Kurtsin ka lastearstile, et laps nutab hirmasti (ikka ju loodad, et neil arstidel on mòni imerohi lapsenutu vastu...), aga ei mingit imerohtu. Pidi lihtsalt karakter selline olema, et annad kohe ja kòvasti teada kui midagi natuke ei meeldi.

Muid probleeme ei ole, ja noh, eks see nutt on rohkem mulle probleem kui sulle...

Esimesel kuul kahtlustatav maasikaallergia osutus hoopiski palavusest pòhjustatud tàppideks.

Naeratusi jagub kòigile ja ohtralt, eriti hommikupoolikul. Juurde on tulnud ka jutustamine ja kilkamine. Nii tore, et enam ei peagi ma yksinda monoloogi pidama. Tavaliselt vastad sa mulle kas auu, guu vòi siis puristad suuga nii et kòik on tatimulle tàis.

Kui esimesel kuul leidsid tànaval mòòduvad tàdikesed, et sa oled minu nàgu, siis nyyd arvatakse, et oled rohkem issi nàgu. Noh, eks sa oled ju kòvasti ymmargusemaks làinud, eks sellest ka see sarnasus issiga..:o). Aga jah, pean tunnistama minagi, et suu ja naervad silmad on sul issilt. Silmavàrv on sinine, ehk siis minult, kuigi eks see vòib ju veel muutuda.

Vanniskàimine on làinud rahulikumaks. Eriti kaua sa seal endiselt olla ei taha, aga vàhemasti piisavalt et ilma suure kisata pestud saab.
Siin peale vanni pilte kah...