Triinumari lood: May 2006

Eesti vanaema kylas

Eelmine nàdal kàis meil Eesti vanaema kylas. Kahjuks suutis vanaema siin haigeks jààda, nii et ei saanud sind korralikult syllegi vòtta. Viimane pàev, kui haigus oli juba yle làinud, said siis ka korra vanaema sylle....ja oksendasid ta korralikult just vàrskelt sòòdud piima tàis...no mis teha..

Lutt

Alguses otsustasin, et lutti me kyll kasutama ei hakka. Et mis siin ikka lutitada, saab ilma hakkama. Lutt ju tekitab "tissisegadust"(kuna lutti tuleb teistmoodi imeda ja see pidavat tita segadusse ajama) ning lisaks ei saa pàrast ju sest lutitamisest lahti kuidagi. Noh, see otsus tuli muidugi siis kui Triinut veel ei olnud ja minu teadmised elust beebiga olid pigem teoreetilist loomu. Pàrast Triinu syndi, kui sain oma teooriabaasi praktikas kasutama hakata, pean tòdema, et olen oma ennesyndi tòekspidamisi juba rohkem kui yks kord muutma pidanud. Esimesed kolm nàdalat lutti siiski ei olnud, kuigi vajadust oli. No nii suur imemise isu oli(on eldiselt) lapsel kogu aeg peal. Kolmandal nàdalal làksin ja ostsin luti. Tegelikult lausa kaks. Esimene nàdal oli paradiis. Lutt làks peale ja Triinu lutsis rahulolevalt neil momentidel kui tavaliselt nutt peale kippus tulema, nagu autos ja enne magamist. Aga siis àkitselt enam lutt ei sobinud. Ja siiamaani ei sobi. See on yks ja ainuke lutiga pilt ja eks vist jààb ka ainukeseks. Luti asemel lutsitakse nyyd kas minu sòrme, kàsivart, noh tissi muidugi kah ja siis iseenda kàmmalt. See viimane làheb veel raskustega, kuna kàed liiguved endiselt veel suht kaootiliselt ja kàmmal kaob pidevalt suust àra.

Pass

Triinule tuleb pass teha ja passi ju vaja pilti. Ma siis tegin mòned.

Kaka-atakk

Beebide pyhakolmainsus: magamine - sòòmine - kakamine. Ega ausalt òeldes neil esimestel kuudel eriti muuga ei tegelda ja nagu òeldakse - tegijal juhtub nii mòndagi.
Magamine on omaette teema ja sellest kirjutan hiljem. Sòòmisest polegi esialgu midagi kirjutada, see làheb meil algusest peale ludinal. Kakateemal on aga yks vahejuhtum kirja panna kyll.
Tegime siin ykspàev linnas tiiru ja meil kombeks saanud, et kui sòòmisaeg kàtte jòuab làhme Paolo kontorisse. Mitte, et ma keset linna sòòta ei tahaks, aga no ikka mugavam omade keskel kui uudistavate turistide pilgu all. Jòudsime kontorisse, Triinu sòi kòhu tàis ja siis ju vaja ka màhkmeid vahetada. Nyyd ma olen juba targem ja tean, et peale sòòki vòi sòògi ajal ALATI kakatakse ja enne kui asi tehtud pole mòtet lapse pykstesse ronida. Siis ma veel seda kahjuks ei teadnud. Sain vaevalt màhkme lahti ja mòttes ròòmustada, et vaata aga, polegi kakat, kui minu vàike armas beebi mind rohekas-kollase joaga yle lasi. Poleks iilagi uskunud, et paarikuuse kaka sellise hooga tuleb. Paolo paberid ja dokustaadid seekord pààsesid, mina aga mitte. Kuidagi juhtus nii, et olin tàpselt poolest saadik kakane (mònesmòttes ju positiivne, ikkagi mitte yleni...), aga see pool jooksis ylevalt-alla, ehk siis nii sàrk(valge), pyksid kui ka kingad said tàistabamuse. Ega midagi hullu olnudki, sàrk ja pyksid seljast, kraani alt làbi ja siis làksin lirts-lòrts làbi turistetàis Verona kodu poole. Meie, koerainimesed oleme igasuguste asjadega harjunud. Vàike okse vòi kaka ei vii veel ròòpast vàlja. Paolo tòòkaaslane Simone on see-eest hoopis teisest puust. Pyks on tal alati viigitud ja king làigib. Koerakarvapusale nurgas reageeris ta gay-mehele omase kòrgenoodilise che schifo!-ga, mis siis eesti keeles kòlaks issand kui vastik! vòi midagi sarnast. Triinu kaka-atakk oli vist aga liig mis liig, sest muidu jutukas mees oli vait nagu sukk, ainult suur irve oli nàkku venitatud.

Esimene Synnipàev

1 kuune Ttriinu

PALJU òNNE MINU KALLIS TIBU!

Tegelikult oli synnipàev juba 10 pàeva tagasi ja alles nyyd sain mahti kirjutada.
Oled juba tervelt 1 kuune.
Synnipàevaks sòime me maasikatorti,

mille tulemusel oli sinul jàrgmine pàev nàgu tàpiline. Et siis maasikatest vòin see aasta suu puhtaks pyhkida.

Yhe kuuga oled sa kasvanud kòvasti, kaalud 4, 5 kilo ehk siis poolteist kilo rohkem kui haiglast koju tulles. Pikkust tàpselt ei tea, aga volask oled kyll, sest suur hunnik riideid on juba ammu liiga vàikesed.

Esimese kuu lòpus saatsid meile ka esimesed naeratused. Esimese naeratuse sain mina ( samas, see vòis ka niisama punnitamine olla...), teise sai palmipuu, siis tuli issi ja Lynn sai kah yhe.

Palmipuuga on yldse yks huvitav suhe. Juba esimesest nàdalast saadik on sul eriline huvi tema vastu ja see ei ole ajaga vàhenenud. Nii kui olemine làheb natuke nutusemaks làhme palmipuud vaatama ja tuju kohe parem.

Kaelkirjak

Ostsin Triinule kaelkirjaku. Selline kummist ja piiksub. Nàeb vàlja nagu koeramànguasi ainult lòhnab paremini, selline vaniljelòhn. Kuna Triinu hetkel veel kaelkirjaku vastu suurt huvi yles ei nàita, siis panin ta Triinu voodisse oma aega ootama. Lynn arvas selle peale, et kui Triinu kaekirjakut praegu ei taha, siis vòiks tema ju sellega niikaua màngida. Mina polnud sellega nòus. Sellepeale kàis Lynn kaks pàeva voodipulkade vahelt kaelkirjakut igatsemas. Pani nina làbi pulkade ja tegi piuks. Lynnil on terve kast mànguasju, aga need on ju kòik nii vanad ja igavad seal. Teise pàeva òhtuks ma murdusin ja Lynn sai oma kaelkirjaku. Oh seda ròòmu siis! Nyyd ei astuta yhtki sammu ilma kirjakuta.
Eks ta olegi rohkem koeramànguasi, see kirjak.

Magamisest

Sünnitushaigla lastearst luges mulle sõnad peale, et laps tuleb kohe oma voodisse magama panna ja mida varem seda parem ka oma tuppa. No see viimane punkt lahenes iseenesest, kuna meil lihtsalt ei ole teist tuba. Perekooli ämmaemand samas jagas lehekesi kus oli punktide kaupa kirjas miks on hea kui beebid magavad emme-issi kaisus.
Meie siis alguses plaanisime, et igaüks magab omas voodis. Esiteks on issil suur hirm nii väikese beebiga koos magada, teiseks on meil ju siin veel kaks tegelast kes ennast meie voodisse pressivad ja kuna me Paologa pole ka just kõige pisemad inimesed ja voodi pole kummist, siis tundub parem ja turvalisem kui Triinu magab omas voodis. Teooriaks hea küll....
Proovisime esmalt kohe võrevoodit. No sinna Triinu lihtsalt kaab ära. Voodi tundus nii suur ja Triinu nii pisike seal sees ja ega seal üle 20 min ei magatud kah. Kuna esimestel nädalatel magas Triinu palju, siis juhtus enamasti nii, et me jäime peale söömist koos suures voodis magama. Alguses proovis ka issi meiega koos magada, aga tal oli ikka nii suur hirm oma saja kiloga Triinule peale keerata, et lebas terve öö pool-ärkvel olekus ja end kramplikult voodi serva hoides. Issi kolis diivanile. Linnu ja Trilli vist solidaarsusest kah tema juurde. Meie siis laiutame suures voodis ja nemad kössitavad üksteise otsas diivanil. :o)

Rutiin

Rutiiniga on nii, et seda meil siiani eriti olnud ei ole ja see on ka pòhjus miks mul pole ònnestunud juba paar nàdalat midagi kirjutada. Alguses oli kòik tore, paarinàdalase beebi rutiinivaba elu pole probleem. Beebi magab kus iganes ja 90% ajast, ylejàànud aja sòòb. Nii me siis pakkisime aga Triinu sisse ja kimasime ringi. Triinu magas kus juhtus, enamasti mul syles vòi linas, ka autotoolis. Mingist hetkest aga hakkas selline ulaelu meile karmilt kàtte maksma. Kui òise magamisega on veel nii enam-vàhem, siis pàevasega on asjad kurvad. Mòni pàev làheb meil yldse magamata mòòda.

PILTE

Uskumatu kuidas yks yhekuune aega ròòvib...kuna kirjutada pole mahti, siis panen vàhemasti mòned pildid. Need muidugi ei ole enam yldse vàrsked, tervelt 3 nàdalat vanad. Luban, et tulevad ka vàrsemad...

Tibu 1 nàdalaselt